Ministeriu Saúde halo lansamentu video edukativu kona-ba kankru susun iha Timor Leste hodi sai meius ida atu eduka komunidade sira kona-ba sintoma kankru susun nian.
“Liuhusi filmazem ida ne’e komunidade sira iha konesimentu di’ak para halo deteksaun sedu hodi bele salva pasiente nia moris”, dehan Prezidente Komisaun Nasionál Kontrola Kankru Susun, Alito Soares ba mídia sira bainhira remata lansamentu filmazem kankru susun iha Ospitál Nasionál Guido Valadares Bidau, Dili, ohin.
Tanba Maioria kazu moras susun iha Timor-Leste no mundiál, tuir Médiku Alito Soares, númeru mortalidade ne’e aas tebes no kazu oho ema husi moras ne’e a’as tebes hodi nune’e mak dala barak falta konesimentu hanesan moe atu hateten no ida seluk tanba kultura buat sira ne’e mak sai fatór no fundamentál ba sira mak dala barak pasiente sira mai tarde iha ospitál.
“Iha Timor-Leste kazu kankru susun mós kona ita-nia ema sira ho idade 18 no 19 20 anos husi númeru ne’ebé ita haree hela maioria 50% pasiente mai ho avansadu los, avansadu tanba kankru susun ne’e dala barak da’et ona ba aten, fuan, pulmaun no órgaun seluk ne’ebé afeta los ba pasiente nia vida 80% ne’e pasiente sira mai ho avansadu entaun pasiente sira mate”.
Médiku timoroan ne’e esplika, pasiente ne’e mai tarde liu entaun primeiru konesimentu laduun di’ak husi ita-nia komunidade sira.
Husi lansamentu ida ne’e espera katak bele sai hanesan meius ida para ita nia konesimetu diak iha komunidade no profisaun saúde sira mós bele atendimentu ba pasiente sira liuliu pasiente kankru susun para halo detesaun sedu no bele salva moris.
Ita bele dehan moras kankru susun ne’e bele kura bainhira pasienté sira ne’e mai ho stadium sei ki’ik entaun agora dadaun pasiente na’in 10 mak mai ho stadium sei ki’ik liu tinan sanulu maibé agora sira moris tanba liuhusi prosessu operasaun de’it sei salva sira-nia moris.
Lansamentu filmazem ida ne’e mós suporta tebes ho positivu husi Vise Ministra Kuidadu Saúde Primária no mós Espoza Prezidente Repúblika, Cidalia Nobre Mozinho, inklui mós parseiru lokál no internasionál sira no liuhusi lansamentu ida ne’e fó forsa di’ak liután ba komisaun no profisionál saúde sira iha nasionál no baze hodi halo detesaun sedu ba pasiente sira ne’ebé ho kazu kankru susun.
Filmazem ida ne’e husi ospitál nasionál hamutuk ho Ministeriu Saúde esplora hela atu tau ba mídia nasionál hodi komunidade hotu asesu no filmazem ida ne’e semana ida sei lansa iha Dili laran tanba objetivu ida de’it atu sensibiliza programa detesaun ba iha komunidade sira.
Hahú iha 2015 to’o agora ita iha pasiente ne’ebé rejista 345 pasienté. Husi númeru ida ne’e mak 50% mai avansadu tebes no
Baca Juga : Kompania Victoria Construction Sei Reabilita Jinaziu Dili
80% ne’e pasiente sira ne’ebé mate. Númeru mortalidade ne’e susar para ita atu halo kalkulasaun tanba ita-nia pasiente sira ne’e mai ho avansadu dalaruma sira mai konsulta tiha fila ba uma nunka atu mai fali ospitál entaun ida ne’e mak sai dezafiu boot atu ba rejistrasaun.
Baca Juga : Kompania Victoria Construction Sei Reabilita Jinaziu Dili
80% ne’e pasiente sira ne’ebé mate. Númeru mortalidade ne’e susar para ita atu halo kalkulasaun tanba ita-nia pasiente sira ne’e mai ho avansadu dalaruma sira mai konsulta tiha fila ba uma nunka atu mai fali ospitál entaun ida ne’e mak sai dezafiu boot atu ba rejistrasaun.
Maibé númeru ne’ebè ita rejista mak 300 ita resin ne’e maibé husi númeru sira ne’e mak ita haree idade joven los. Husi númeru sira ne’e mós la’ós feto de’it husi pasiente na’in tolu mane no husi sira na’in tolu ne’e mós halo diagnóstiku tiha kankru susun too agora sira nunka mai ospitál.
Agora pasiente na’in rua mak halo hela tratamentu iha rai li’ur seluk ne’e mai hotu ona halo tratamentu kemoterafia, radiuterafia no agora halo kontinuasaun nafatin iha HNGV deit.
“Aimoruk sira ne’ebé halo tratamentu ne’e ita prosesa nafatin iha ospitál karik la iha aimoruk ita prosesu liuhusi junta médiku. Governu liuhusi Ministeriu Saúde tau-matan nafatin tanba aimoruk ne’e ita kompras husi li’ur maibé tau iha ospitál ita halo nafatin tratamentu kontinuasaun no pasiente ne’ebé agora livre husi kankru susun ne’e hamutuk na’in neen,” informa Médiku Alito Soares.
Nia reforsa, ita-nia aimoruk ne’ebé tipu ba moras kankru liuliu ko’alia kona-ba kankru susun ita iha de’it aimoruk hormon entaun aimoruk ne’e iha ninia rekerimentu iha lista ida esensiál iha Ministeriu Saúde nian.
Agora tipu aimoruk kankru ninian ita seidauk bele tau problema, tenke iha fatin ida diagnóstiku ka istopatologia ida bele atende ho tipu aimoruk ida ne’e hanesan kankru ida aimoruk ida ne’e no kankru ida ne’eba aimoruk ida ne’e tanba ida ne’e mak ita seidauk bele tau primeiru tanba ita sei falta istopatologia, segundu ita seidauk iha rekerimentu ba aimoruk sira ne’e ita kompras tiha maibé seidauk liga ba tipu kankru nian.
“Ho fatór sira ne’e mak sai hanesan kontribuisaun ba ida ne’e maibé fator ida mak liga fila fali ba pasiente kankru susun no intermus pasiente sira mai mate no razaun fundamentál mai tarde liu tanba la iha konesimentu no ha’u bele dehan katak ita deteksaun sedu no pasiente sira mai ospitál ita iha sistema ida garantia ba tratamentu ida ne’e karik ita la halo tratamentu iha rai laran ita sei prosesu junta médiku ba iha rai li’ur hanesan Indonézia. Ida ne’e mak durante la’o dadauk hela,” informa Médiku Alito Soares .
Entretantu, partisipa iha lansamentu video edukativu kona-ba kankru susun ne’e partisipa husi Vise Ministra kuidadu Saúde primária, Elia Dos Reis Amaral, Espoza Prezidente Repúblika, Fundasaun Alola, reprezentante Merie Stopes, Parseiru Desenvolvimentu Royal Austalia College of surgeon (RACS), Diretór Ezekutivu HNGV inklui Xefe Unidade HNGV.
0 Comments