Conteudo Seluk

Toos-nain Grupu BALOR Kada Semana Hetan Dolar 100 Resin Husi Kantarreiru Ida

Agrikultór ka to´os na´in Suku Saboria, Postu Administrativu Aileu Vila, Munisípiu Aileu ho inisiativa rasik hamosu Grupu BALOR (Bali Ó Rain) aproveita rekursu bee no rai-mamuk sira hodi dezenvolve atividade ortikultura, halo viveiru, hodi kuda modo oioin hanesan alfase, tomate, liis, morangu, vanila, sukini (lakeru malae) no seluk tan hodi fa´an ba sosa na´in sira.
Husi tipu ortikultura hotu ne´ebé iha, semana ida Grupu BALOR kolleta dalahat no husi rezultadu kolleta sira ne´e kada kantareiru bele hetan osan dezde dólar 100 USD to´o dólar 200 USD.
“Modo sira ne’ebé maka grupu ne’e prodús, iha viveirus ne’e, kuandu kolleta dala ida tuir liña entaun bele hetan delapan puluh dolar, ne’e ba alfase. Se hanesan sukini ka lakeru malae kada kantarreiru ida, ita kolleta to´o ramata ne’e bele hetan to’o dolár 160 ka to´o 170. Kada kantarreiru, la fa´an kilo maibé kuandu tetu ne’e kilo ida hetan sentavu 75,” informa Responsável Grupu BALOR, João Alves de Israel, ba Ajénsia TATOLI, iha nia kantarreiru laran, Suku Saboria, ohin.
“Uluk ami seidauk halo modo-fatin, ami sente dehan rendimentu ne’e araska loos, agora ne’e dalaruma kada familia ida hetan rendimentu husi modo ne’e maka 180 bele to’o 200 dólar, semana ida,” reforsa tan agrikultór ne´e.
Nia informa tan katak produtu ortikultura ne´ebé sira grupu to´os-na´in ne´e prodús iha sira-nia kantarreiru laran, Supermerkadu KMANEK husi Dili no Supermerkadu Lokál ida ho naran NJF mak nu´udar kolletór ka hola direta.
“Kada semana ida supermerkadu sira husi Dili mai dala haat hodi hola modo. Ha’u sente orgullu tebes ho atividade ne´e (viveirus modo) tanba ne’e bele apoia ami bele haruka ami-nia oan sira eskola no ami hanesan to’os-na´in sente lakole tanba serbisu ho grupu,” dehan to´os-na´in ne´e ho orgullu.
Iha fatin hanesan, Felismena da Costa nu´udar mós to´os-na´in ida, rega

Baca Juga : Atleta Natasaun Halo Preparasaun Diak ba Sea Games

hela nia modo no alfase sira ba Ajénsia TATOLI haktuir katak viveiru sira ne´ebé nia halo hamutuk ho membru grupu BALOR sira seluk, iha nia parte, kada kolleta ida, iha semana ida, bele hetan osan dolár 100, husi nia kantarreiru.
“Maibé depende ba koletór sira. Kuandu sira mai tetu, entaun kilo ida sentavu 75 ba modo metan ne’e, alfase foun ne’e kilo ida sentavu 50.
Tergantung (depende) husi koletór sira mai hola,” dehan agrikultór ne´e.
Filomena hateten, husi rendimentu ne´ebé nia hetan husi rezultadu kolleta ne´ebé mak hala´o iha nia kantarreiru laran ne´e hodi atende no apoia nesesidade uma-laran no oan sira-nia eskola tanba daudaun ne’e nia iha oan na´in neen; mane lima no feto ida. “Oan boot agora kuliah (estuda iha universidade)”.
Atividade Rai No Foti Osan
Iha parte seluk, alende halo atividade ortikultura, Grupu BALOR mós halo atividade rai no foti osan (poupansa) ba membru sira no mós ema li´ur ka la´ós membru grupu karik hetan difikuldade. Juros 10% ba membru BALOR no 15% ba ema li´ur. “Ami fa´an modo, ami rai, ema seluk bele empresta, grupu laran bele empresta”.
Entretantu, inisiativa to´os-na´in sira iha Suku Saboria, Postu Administrativu Aileu vila, Munisípiu Aileu harii Grupu BALOR ne´e iha jullu 2018 ho membru hamutuk to´os na´in 15 kompostu husi mane sia no feto neen. To´os-na´ins sira ne´e hala´o sira-nia atividade hahú dadersan to´o lorokra´ik ka loron tomak.
Tuir observasaun jornalista Ajénsia TATOLI nian katak produtu ortikultura sira ne´ebé mak to´os na´in sira ne´ebé mak envolve iha Grupu BALOR nia laran hanesan alfase, tomate, liis, morangu, vanila, sukini (lakeru malae) no seluk tan balun besik ona atu kolleta no balun hahú buras no buras fila fali ona. Nune´e mós, balun komesa kuda foun no kuidadu fali husi to´os-na´in sira, iha ne´ebé akompaña no ajuda mós husi oan sira.

0 Comments

Sign In Sign Up Sign In By Facebook